Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 513 0535

Minimaalne elatis alaealisele lapsele on tõusnud

7. jaanuar 2016

 

1. jaanuaril 2016 tõusis alampalk endiselt 390 eurolt 430 euroni. Kuivõrd alampalgaga on seotud ka alaealisele lapsele makstav minimaalne elatis, so pool sellest, tõusis uuest aastat ka elatise suurus endiselt 195 eurolt 215 euroni.

 

Tihti pöördutakse õigusbüroo poole küsimusega, et kui minimaalne elatis on tõusnud, kas siis tuleb ilmtingimata lapsevanema vastu kohtusse pöörduda või rakendub minimaalne elatisemäär igale elatist maksma kohustatud lapsevanemale seaduses sätestatud määras automaatselt. Samuti on tõstatud küsimusi sellest, et mida üldse tähendab ametlik elatis ja kas selleks on alati vaja lapsevanem kohtusse anda. Olukorda selgitab õigusbüroo jurist Katrin Kiisk.

 

Sellisele mõistele nagu “ametlik elatis” legaaldefinitsioon puudub. Õigusbüroo praktikast tulenevalt on selgunud, et paljude lastevanemate seas levib paindumatu väärarusaam justkui elatis tuleb ja peab ilma muid valikuvõimalusi omamata määrata kindlaks igal juhul kohtu kaudu. Reaalsuses see nii ei ole. Reeglina on elatist maksma kohustatud lapsevanemaks see vanem, kes on lapsega kooselavast vanemast lahku kolinud – on inimlikult mõistetav, et sellisel juhul ei saagi mõlemad lapsevanemad täita oma hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võrdväärselt, mistõttu on seadusega ettenähtud ühe vanema õigus (ja sh ka kohustus) täita oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi eelkõige elatise maksmise teel. See tähendab, et elatist maksev lapsevanem reeglina ei osale lapse kasvatamises ega ela temaga koos. Kui lahuselav lapsevanem on nõus maksma lapsele elatist vabatahtlikult ning selle andmise viisis, suurusjärgus ja perioodilises määrangus on lapsevanemad omavahel kokkuleppinud, ongi tegemist nn ametliku elatisega. Elatist üldmõistena ei tee ametlikuks kohtuinstants, vaid kohus saab rakendada sunnimeetmeid selle väljamõistmiseks juhul, kui lapsevanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

 

Kui lapsele on juba kohtu kaudu lapsevanemalt elatis väljamõistetud, sõltub miinimumi tõusmisel vajadus summa muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda reeglina sellest, milline on kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus. See tähendab, et kui elatis on väljamõistetud igakordses Vabariigi Valitsuse sätestatud minimaalses määras (so pool kehtivast alampalgast), on elatist maksma kohustatud vanemal kohustus automaatselt tasuda selle tõusmisel elatist seadusega sätestatud määras. Kohtuotsuse resolutsioonis võib olla küll konkretiseeritud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud minimaalmäära (so nt 2015. aasta otsuse puhul 195 eurot), ent kui sõnastus ise sisaldab ka selgesõnalist viidet poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale kui üleüldisele elatise suuruse arvestamise korrale, on elatis tõusnud automaatselt ning täiendavate toimingute tegemise vajadus puudub.

 

Kui elatis on aga väljamõistetud kindla summana, tuleb asjaolude muutumisel väljamõistetud elatise muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda. On oluline teada, et alati ei määra kohus elatist kindlaks Vabariigi Valitsuse sätestatud minimaalmääras, vaid erandlikel juhtudel võib kohus vähendada elatist ka alla selle, nt vanema töövõimetuse või teiste alaealiste puhul, kelle huvid jääksid elatise minimaalmäära väljamõistmisel vähemkaitstud positsiooni. Samas on asjaolude muutumisel lapsel igakülgne õigus oma seadusliku esindaja (lapsevanema) kaudu pöörduda uuesti kohtusse, et juba väljamõistetud elatist muuta. Sama kehtib ka siis, kui ilma erandlike asjaoludeta on juba varasema kehtinud minimaalmäära alusel väljamõistetud täna kehtivast miinumist väiksem summa ning seda soovitakse lihtsalt lapse huvides tõsta.

 

Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks või selle muutmiseks on riigilõivuvaba.

 

Elatiste minimaalmäärad pärast euro kasutuselevõttu

[table]

2017. aastal – 235 eurot

2016. aastal – 215 eurot

2015. aastal – 195 eurot

2014. aastal – 177.50 eurot

2013. aastal – 160 eurot

2012. aastal – 145 eurot

2011. aastal – 139 eurot

[/table]

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee