Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 513 0535

Vasta: Küsimused KÜ tegevuse kohta

#648
Anonymous
Inactive

Tere Jaanika!

Käesolevaga vastan Teie küsimustele:

1. Korteriühistu (KÜ) on mittetulundusühistu ehk eraõiguslik juriidiline isik, kelle andmed on kättesaadavad portaalist http://www.rik.ee.
Sealt on võimalik tellida ka KÜ põhikiri. Selleks peate sisestama otsingusse KÜ nimi või registrikood ning seejärel saate tutvuda KÜ põhikirjaga, mille maksumus on 2 eurot.

1a. Korteriomanik ei või omavoliliselt jätta maksmata osa elamispinna eest. Juhul kui korteriomanik on teostanud töid, mis parendasid kaasomandi osa või mille tulemusena on elamu reaalosade väärtus suurenenud, siis parendustöid teostanud korteriomanikul on tagasinõude õigus teiste korteriomanike suhtes. Kuid antud õiguse teostamiseks tuleb korteriomanikul esitada eraldi nõue teiste korteriomanike vastu.

2. Remondifondi maksete suuruste arutamine ja kindlaksmääramine toimub KÜ üldkoosolekul vastavasisulise otsuse vastuvõtmisega. Üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik korteriühistu liikmed (korteriomanikud) (Mittetulundusühingute seadus § 18 lg 1). Seega KÜ juhatus ei saa määrata remondifondi maksete suurused arutamata seda läbi ühistu liikmetega.

3. Eestis on levinud haldusfirmade teenuste kasutamise praktika, kes pakuvad kinnisvara haldamist ja hooldamist, sh ka raamatupidamisteenust. Paljud haldusfirmad on Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate liidu (EKHHL) liikmed ning jälgivad, et nende maine oleks kõrgel tasemel. Leian, et nende firmade poolt pakutav raamatupidamisteenus on aus ning läbipaistev.

4. Viiviste määramise õigus tuleneb Korteriühistuseaduse § 7 lg-st 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
Sellest tulenevalt korteriühistu juhatus võib määrata viivist juhul, kui korteriomanik on majandamiskulude maksmise kohustust rikkunud ning ainult seaduses sätestatud määras.

5. Juhul kui korteriomanikul ei ole korteri käsutamise õigust kindla isiku kasuks piiratud, võib ta oma kinnistu igal ajal võõrandada. Võõrandamine hõlmab endas kinnisvara müüki, kinkimist ja muid toiminguid. Seega võib korteriomanik (ema) talle kuuluva kinnisvara igal hetkel teisele isikule (oma tütrele) ära kinkida. Kuna tegemist on notariaalse tehinguga, siis korteri võõrandamisel peab korteriomanik tasuma notaritasu, mille määr sõltub korteri väärtusest ning on sätestatud notari tasu seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014047)

6. Juhul kui on tegemist ebaausate tehingutega (nt maksete tasumata jätmine), siis tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

Juhatusel on mittetulundusühingute seaduse § 28 lg-st 5 tulenev kohustus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhul kui juhatus on oma kohustust rikkunud, siis tuleb pöörduda kohtu poole.

Lugupidamisega
Valeria Štšerbakova

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee