Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 513 0535

Vasta: KÜ juhatuse ja raamatupidaja tegevus

#638
Katrin
Keymaster

Tere Geidi,

Vastan kõikidele Teie poolt esitatud küsimustele eraldi. Selgitan eelnevalt, et tänases Eestis reguleerib korteriühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid kolm seadust: korteriomandiseadus (KOS), mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ja korteriühistuseadus (KÜS).

1. Kas KÜ juhatusele kehtib mingisugune tähtaeg, mille jooksul tuleb korteriomaniku avaldusele vastata?

MTÜS § 28 lg 5 sätestab, et juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega ei sätesta seadus otsesõnu konkreetset tähtaega, mille jooksul on korteriühistu juhatus kohustatud korteriühistu liikmete päringutele vastama. Küll aga võib seda olla täpsustatud Teie korteriühistu põhikirjas, millele saavutate ligipääsu veebilehel http://www.rik.ee. Kui ka põhikiri ei sätesta konkreetset vastamistähtaega, tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt kehtib sellisel juhul mõistliku tähtaja eeldus, mida iga keskmine mõistlik isik loeb mõistlikuks. Praktikas on selliseks mõistlikuks tähtajaks sageli 30 kalendripäeva.

2. Kas taoline teguviis raamatupidaja ja KÜ juhatuse poolt on seaduse järgi korrektne?

Võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevalt saab rahaline kohustus tekkida võlasuhtest. Võlasuhe saab tekkida eeskätt lepingust või seadusest (loetelu pole ammendav) ning Teie kohustus tasuda nt korteriühistu liikme osamaksu tuleneb KÜS-st ning kohustus tasuda korteriomandil lasuvad maksud, koormatised ja kulud tulenevad KOS-st. Selliste kulude tasumise korra kehtestab üldsõnaliselt seadus, ent võib olla võimalik, et seda on täpsustatud Teie korteriühistu põhikirjas.

On loomulik, et kõiki korteriomanikke tuleb kohelda võrdsetel alustel vastavalt nende mõttelise osa suurusele kaasomandist, mistõttu ei saa eksimus veearvestuses tuua Teile kaasa automaatse kohustuse tasuda nõude eest, mis ei ole reaalsuses kunagi sissenõutavaks muutunud ega tekkinudki. Sellisel juhul oleks tegemist korteriühistu alusetu rikastumisega Teie arvelt. Kui Te olete teinud nii juhatusele kui ka raamatupidajale korduvaid päringuid, ent olukorda ei lahendata ning Teie päringutele ei vastata, siis on korteriühistu juhatus oma kohustusi rikkunud ning vastavalt Teie küsimusele – ei, selline tegutsemine ei ole seaduslik.

3. Kas tõepoolest ei jää muud üle, kui 180 euro + viiviste (nüüdseks kokku umbes 65 eurot) pärast kohtusse pöörduda? See läheks vist veel kulukamaks? Keeldun siiski seda summat maksmast, sest nõue tundub ebaõiglane. Kas leidub veel mingi võimalus, kuidas probleemi lahendada?
Mida peaksin Teie arvates tegema?

Kuna Te ei ole kohustatud ebaõigetel alustel tasuma Teile esitatud arvete eest, mille sissenõudmiseks alus puudub, ei ole Teil põhimõtteliselt tarvis kohtusse pöörduda seni, kuni korteriühistu ei ole pöördunud võla väljanõudmiseks kohtusse Teie vastu. Muul viisil ei ole korteriühistul võimalik Teilt nõuet välja mõista.

Kui Te aga soovite nö puhast lehte ega soovi, et see võlgnevus üleval oleks, siis on Teil võimalus pöörduda kohtusse tuvastushagiga, milles palute kohtul tuvastada kas nõue eksisteerib või mitte. Kui korteriühistul ei ole võimalik oma nõuet Teie vastu põhistada või muul moel tõendada, siis tuvastab kohus, et nõuet ei ole olemas. Tuvastushagi esitamise riigilõiv on sõltuv nõude suurusest, Teie kaasuse puhul tõenäoliselt 75 eurot. Lisanduvad muidugi ka kulud õigusabi eest, kui vajate juristi abi hagi koostamisel. Kui kohus tuvastab, et nõuet ei eksisteeri, on Teil õigus kõik oma kohtumenetlusega seotud kulud pärast menetluse lõppu tagasi taotleda. Need kulud katab sellisel juhul korteriühistu.

Lisaks, mainisite võlglaste nimekirja, mida korteriühistu juhatus soovib tõenäoliselt lähiajal üles panna. Isegi kui Te otsustate kohtusse mitte pöörduda ning Teie päringutele endiselt ei vastata ja Teid nimetatakse võlglaste nimekirjas kui võlglast, on Teil igal ajal võimalus ja õigus pöörduda oma isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ja avaldamise rikkumise tuvastamise ja selle lõpetamise nõudes Andmekaitse Inspektsiooni poole, kes rakendab vastavaid sanktsioone või teeb ettekirjutusi.

Kui tekkis lisaküsimusi või miskit jäi segaseks, siis küsige julgelt.

Heade soovidega
Katrin Kiisk

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee