Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 513 0535

Vasta: eraisikule antud laen

Avaleht Foorum Muud küsimused eraisikule antud laen Vasta: eraisikule antud laen

#1918
Katrin
Keymaster

Tere Andres,

Oleneb sellest, kuidas Te raha laenuks üle andsite ning kas selle tehingu toimumine on ka reaalselt tõendatav. Paber laenulepinguna omab tähtsust vaid sel juhul, kui soovida konkretiseerida lepingus laenu andmisega seonduvaid tingimusi (nt tagasimaksmise sissenõutavaks muutumise tähtaeg, maksekohustuse periood, suurus jmt), ent kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda iseenesest, et leping ei oleks sõlmitud. Ka suuline leping on leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 tähenduses ning kirjaliku lepingu puudumisel rakendatakse tekkinud vaidlusküsimuses seaduses sätestatut. Laenulepingu kehtivuse eelduseks ei ole seadusjärgne kirjaliku kokkuleppe kohustus, mistõttu on Teievaheline kokkulepe laenu andmisest kehtiv ka ilma kirjaliku lepinguta.

Kuivõrd laen on antud juba 2007. aastal, siis tuleks üle vaadata ka selle võimaliku aegumise kohaldumise võimalused. Üleüldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kuivõrd Te olete kirjeldanud, et võlgnik on osaliselt ka laenu siiski tagasi maksnud võib asuda seisukohale, et ta on oma võlgnevust TsÜS § 158 lg 1 mõistes tunnustanud, mis tähendab, et aegumine katkes ning algas uuesti. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Teie küsimusest ei selgu, kas tööandja näol on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga, ent sellest lähtuvalt saab konkreetseid andmeid teades teha ka järeldusi võlgniku tegeliku maksevõime ja võetud kohustuste kandmise perspektiivikusest. Sellisel juhul võib tulla kõne alla ka nt vara tagasivõitmine (juhul, kui võlgnik on lähiajal sihilikult omandanud vara kohustustest kõrvalehoidumiseks kolmanda isiku omandisse) või muud juriidilised võimalused võla sissenõudmiseks. Üldjuhul, kui vabatahtlik täitmine tulemusi ei anna, tuleb võlgnik kohtusse anda ning selle tulemusena on Teil lõppkokkuvõtteks olemas jõustunud kohtuotsus, millega on võimalik algatada täitemenetlus. Kohtutäitur on ahela nn viimane lüli, kes asub võlgnevust sunniviisiliselt sisse nõudma, pidades kinni võlgniku sissetulekuid, arestides vara jpm.

Lugupidamisega

Katrin Kiisk
Jurist

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee