Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 513 0535

Vasta: kaasomand

Avaleht Foorum Mul on asjaõiguslik küsimus kaasomand Vasta: kaasomand

#1359
Anonymous
Inactive

Tere,

Kui kinnisvara on kahe või enama isiku kaasomandis, siis vastutavad nad kinnisvaral lasuvate kohustuste täitmise eest proportsionaalselt nendele kuuluva mõttelise osaga.

Juhul kui üks kaasomanikest on sõlminud teenusepakkujaga vee- ja elektritarbimise lepingu, siis tekib tal nõudeõigus teise kaasomaniku vastu vastavalt teise kaasomaniku kaasomandi osale. Juhul kui vett ja elektrit tarbib teine kaasomanik ainuisikuliselt, siis peab ta hüvitama lepingu sõlminud kaasomanikule kõik kulutused vastavalt reaalsele tarbimisele.

Seega Teil on õigus, et Juta kui kaasomanik peab maksma Tiiule tarbitud vee ja elektri eest. Juhul kui aga Tiiu loobub raha vastuvõtmast, siis sattub Tiiu vastuvõtuviivitusse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) §119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.

Hetkel tekkinud olukorras Tiiu ei võta õigustamatult vastu talle Juta poolt pakutud kohustuse kohast täitmist ning keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest. Seega tegemist on vastuvõtuviivitusega Tiiu poolt.

VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

VÕS §100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kuna Teie situatsioonis ei ole tegemist Juta poolse kohustuse rikkumisega, siis ei ole ka tulevikus Tiiul õigust kasutada VÕS-i §-s 101 loetletud õiguskaitsevahendeid (nt viivis, leppetrahv jt). Küll aga jääb Tiiul nõudeõigus Juta vastu teenusepakkujale makstud summa ulatuses. Pööran Teie tähelepanu ka sellele, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates hetkest, mil nõue on sissenõutavaks muutunud.

Lisaks eeltoodule soovitaksin pöörduda otseselt teenusepakkuja poole ja arutada temaga võimalust sõlmida leping Juta nimele.

Lugupidamisega

Valeria Štšerbakova
jurist
Osaühing Õigus ja Kord
http://www.oiguskord.ee
+372 646 2222

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee