Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 53 852 302

Katrin ja Valeria

Pärimise tähtajad ja pärandvara inventuur

Avaleht Foorum Mul on küsimus pärimisõigusest Pärimise tähtajad ja pärandvara inventuur

Selles teemas on 1 vastus, 2 vastajat ning uuendati viimati  Katrin 4 years, 10 months tagasi.

  • Autor
    Postitusi
  • #1253 Vasta

    laura

    Tere !

    Mul on selline olukord, et surnud isik tegi testamendi isikule, kes otsustas, et temapärandit ei soovi ja kavatseb sellest loobuda. Seaduse järgi oleksin siis pärija mina, aga mina ka seda pärandit ei soovi, sest seal on palju võlgu. Kas minu 3 kuud pärandist loobumiseks hakkab tiksuma pärandaja surmas alates või alates sellest hetkest kui testamendijärgne pärija ametlikult pärimast loobub ja mina pärija staatusesse tõusen?
    Minuga koos oleks siis pärija ka minu õde, kui me tahaksime taotleda pärandara inventuuri, kas peaksime selleks koos notari juurde minema või võin ka üksi minna? Kui pärandvara inventuuris selgub, et suurem osa on võlad, kas ma saan siis veel pärandist loobuda ja ei pea hakkama võlgadega tegelema ? Kui palju pärandvara inventuur võiks maksma minna või millest see oleneb?

    Aitäh !

  • #1255 Vasta

    Katrin
    Keymaster

    Tere Laura,

    Pärimist ning sellega seonduvat korda reguleerib pärimisseadus (PärS). See on kättesaadav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014010

    Et kõik küsimused saaksid selguse mõttes täpse vastuse, vastan järgnevalt kõikidele Teie küsimustele järjekorras.

    1. Kas minu 3 kuud pärandist loobumiseks hakkab tiksuma pärandaja surmast alates või alates sellest hetkest kui testamendijärgne pärija ametlikult pärimast loobub ja mina pärija staatusesse tõusen?

    Selgitan algatuseks, et hetkel kehtib Eestis pärimisel nn loobumissüsteem. Ehk teisisõnu – kui pärija(d) ei loobu pärandi vastuvõtmisest 3 kuu jooksul alates hetkest, mil nad oma pärimisõigusest teada said, siis loetakse, et nad on pärandi vastuvõtnud. Nii sätestabki PärS § 116 lg 1, et pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda.

    Lisaks sätestab PärS § 117 lg 1, et kui testamendi- või lepingujärgne pärija on pärandist loobunud, ei saa ta testamendi või lepinguga temale määratud pärandit seadusjärgselt pärida, välja arvatud pärandi sundosa. Pärandi sundosa on see osa pärandist, mis kuulub mõnele isikule siis, kui pärandajal oli surma hetkel tema suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus. Nt pärandab isa kogu oma vara testamendiga vennale, samal ajal, on tal aga ülalpidamistkohustus oma alaealise lapse suhtes. See tähendab, et olgugi, et isa oma pärandist kellelegi teisele midagi ei jätnud, on alaealisel lapsel õigus pärandi sundosale, sest isal oli surma hetkel oma lapse suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

    Selleks, et saada teada, millisel hetkel olete Teie oma õega õigustatud pärijateks, tuleb lähtuda PärS § 124 lg-st 1, mis sätestab, et kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et isik, kes astub pärandist loobunu asemele, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai.

    Seega, kui testamendijärgne pärija oma pärimisõigusest tõepoolest loobub, astuvad tema asemele need isikud, kes oleksid pidanud pärima seadusjärgse pärimise korral. Kui Teie õega olete esimese järjekorra pärijad, astute te nüüd testamendis nimetatud pärija asemele kaaspärijatena. Nagu eelnev sätegi viitas, astute Teie õega pärijateks sel hetkel, kui Te olete teada saanud, et testamendijärgne pärija on pärandist loobunud ning Teile tekib pärimisõigus. Teadmist, et testamendijärgne pärija võib plaanida pärandist loobuda, ei loeta teadmiseks PärS § 124 lg 2 mõttes. Testamendijärgne pärija peab oma loobumiseks tegema eelnevalt notarile vastava avalduse. Seega hakkab tähtaeg Teie jaoks kulgema ajahetkest, mil olete teada saanud, et testamendijärgne pärija on pärandist tõepoolest loobunud.

    2. Minuga koos oleks siis pärija ka minu õde, kui me tahaksime taotleda pärandara inventuuri, kas peaksime selleks koos notari juurde minema või võin ka üksi minna?

    Pärandvara inventuuri võib nõuda ka vaid üks pärijatest, sest selline õigus lasub igal pärijal eraldi. St, et kui üks pärijatest on nõudnud pärandvara inventuuri tegemist, siis vastavalt PärS § 139 lg-le 7 ei ole teise pärija nõudel uuesti inventeerimine vajalik – inventeerimisest tulenevad tagajärjed (eelkõige piiratud vastutus) laieneb seejärel kõikidele pärijatele ühtemoodi.

    Nii sätestabki PärS § 137 lg 1, et pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud.

    Samas selgitan, et lisaks õigusele nõuda pärandvara inventuuri, on see seadusest tulenevalt teatud juhtudel pärijatele ka kohustuslik. PärS § 136 lg 1 sätestab, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. See tähendab, et kui näiteks Teie ise või Teie õde on hetkel alaealine, siis tuleb seaduslikul esindajal Teie nimel taotleda pärandvara inventuuri. Vastavalt PärS § 136 lg-le 2, kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.

    3. Kui pärandvara inventuuris selgub, et suurem osa on võlad, kas ma saan siis veel pärandist loobuda ja ei pea hakkama võlgadega tegelema?

    Pärandvara inventuuri eelis ja peamine mõte seisnebki eelkõige selles, et pärandvara inventeerimise tulemusena on pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes piiratud. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. See tähendab, et kui inventeerimise tulemusena ilmneb, et pärandaja kohustused ületavad tema vara, siis nende nõuete rahuldamiseks saab kasutada vaid pärandvara ennast ning pärijatel ei lasu kohustust täita pärandaja kohustusi oma isikliku vara arvelt.

    Seega, vastuseks Teie küsimusele, kui inventeerimise käigus selgub, et pärandaja pärand koosneb enamjaolt vaid võlgnevustest, siis ei lasu Teil kohustust neid võlgu tasuda. Samas selgitan, et inventuuri tegemise üheks eelduseks on see, et Te olete juba pärandi vastuvõtnud ning pärast seda Teil enam loobuda õigust ei ole. Seega juriidiliselt, kui ilmneb, et võlgu on rohkem kui vara, ei saa te mitte pärandist enam loobuda, vaid olete kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

    Resultaat on ikka see, et võlgu Teil endal kanda ei tule. Seega on pärandvara inventuuri nõudmine üsnagi soovituslik.

    4. Kui palju pärandvara inventuur võiks maksma minna või millest see oleneb?

    Vastavalt PärS §-le 138 määrab notar inventuuri tegemiseks kohtutäituri. Tasu invneteerimise eest tuleneb kohtutäituri seadusest (KTS).

    KTS § 49 lg 2 sätestab, et kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Näiteks, kui pärandvara väärtuseks on 50 000 eurot, siis inventuuri maksumus on 50 eurot.

    Seega oleneb inventeerimise maksumus pärandvara koguväärtusest. See tasu muutub sissenõutavaks, st kohtutäiturile tuleb tasu maksta pärast seda, kui kohtutäitur on inventuuri lõpetanud ning esitanud pärandvara nimekirja notarile. Inventuuri tegemise eest on kohustatud tasuma pärija, mitme pärija korral kõik kaaspärijad solidaarselt.

    Lugupidamisega

    Katrin Kiisk
    Jurist
    katrin@oiguskord.ee

Vasta: Pärimise tähtajad ja pärandvara inventuur
Teie informatsioon:




− 5 = 3

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee