Tööpäeviti 09:00 - 17:00 / +372 53 852 302

Katrin ja Valeria

eraisikule antud laen

Avaleht Foorum Muud küsimused eraisikule antud laen

Selles teemas on 3 vastust, 2 vastajat ning uuendati viimati  Katrin 2 years, 9 months tagasi.

  • Autor
    Postitusi
  • #1917 Vasta

    andres

    Tere! Selline lugu,et 2007.a andsin oma “tööandjale” suurema summa laenuks.Summa lubati tasuda 3 kuu jooksul.Praegu on aasta 2016.Siiani on see summa tasumata(vaid tühise osa on ta tasunud).Paraku ei osanud selle peale tulla,et selle laenu kohta paber koostada.Nüüd ei taheta maksmisest midagi teada-väidetakse,et raha ei ole ja et ta on pankrotis.Kas siin on üldse midagi enam teha…???

  • #1918 Vasta

    Katrin
    Keymaster

    Tere Andres,

    Oleneb sellest, kuidas Te raha laenuks üle andsite ning kas selle tehingu toimumine on ka reaalselt tõendatav. Paber laenulepinguna omab tähtsust vaid sel juhul, kui soovida konkretiseerida lepingus laenu andmisega seonduvaid tingimusi (nt tagasimaksmise sissenõutavaks muutumise tähtaeg, maksekohustuse periood, suurus jmt), ent kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda iseenesest, et leping ei oleks sõlmitud. Ka suuline leping on leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 tähenduses ning kirjaliku lepingu puudumisel rakendatakse tekkinud vaidlusküsimuses seaduses sätestatut. Laenulepingu kehtivuse eelduseks ei ole seadusjärgne kirjaliku kokkuleppe kohustus, mistõttu on Teievaheline kokkulepe laenu andmisest kehtiv ka ilma kirjaliku lepinguta.

    Kuivõrd laen on antud juba 2007. aastal, siis tuleks üle vaadata ka selle võimaliku aegumise kohaldumise võimalused. Üleüldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kuivõrd Te olete kirjeldanud, et võlgnik on osaliselt ka laenu siiski tagasi maksnud võib asuda seisukohale, et ta on oma võlgnevust TsÜS § 158 lg 1 mõistes tunnustanud, mis tähendab, et aegumine katkes ning algas uuesti. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

    Teie küsimusest ei selgu, kas tööandja näol on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga, ent sellest lähtuvalt saab konkreetseid andmeid teades teha ka järeldusi võlgniku tegeliku maksevõime ja võetud kohustuste kandmise perspektiivikusest. Sellisel juhul võib tulla kõne alla ka nt vara tagasivõitmine (juhul, kui võlgnik on lähiajal sihilikult omandanud vara kohustustest kõrvalehoidumiseks kolmanda isiku omandisse) või muud juriidilised võimalused võla sissenõudmiseks. Üldjuhul, kui vabatahtlik täitmine tulemusi ei anna, tuleb võlgnik kohtusse anda ning selle tulemusena on Teil lõppkokkuvõtteks olemas jõustunud kohtuotsus, millega on võimalik algatada täitemenetlus. Kohtutäitur on ahela nn viimane lüli, kes asub võlgnevust sunniviisiliselt sisse nõudma, pidades kinni võlgniku sissetulekuid, arestides vara jpm.

    Lugupidamisega

    Katrin Kiisk
    Jurist

    • #1923 Vasta

      andres

      Tere! Kohtuveskid teatavasti jahvatavad aeglaselt.See pisku,mis tööandja tasus,sai makstud 2009.a.Seega siis,seadusest tulenevalt,on nõue aegunud… tegemist on fiega,kellel on oma puidufirma,kui seda nii nimetada.Võtta ei ole talt midagi-auto on tal selline,mis vaevu sõidab-auto remondiks ta raha ei ole.Selleks,et mööblit teha,ta võtab ettemaksu-sisuliselt kasum puudub.Võla tasumise osas pole võimalik temaga rääkida,kuna siis on tal pidevalt kuhugi kiire,või siis on telefon kuude kaupa väljas-ka on tal alkoholiga probleeme.lisaks võlale,on saamata ka töötasu,mida ta lubas maksta selle eest,et tal tööd teha aitaksin.Ta kasvatab poega,kes on alaealine.naine töötab baaridaamina.Ka on tööandjal elekter korra väljalülitatud,kuna võlg oli tasumata.

  • #1924 Vasta

    Katrin
    Keymaster

    Tere Andres,

    Sõltuvalt sellest, kui suur on võlgnevuse suurus, on ka kohtumenetluse algatamiseks mitmeid erinevaid variante. Kui võlgnevus ei ületa 6400 eurot, on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus, millel on lihtsutatud menetluskord ning nagu nimigi ütleb, seda lahendatakse oluliselt kiiremini ja väiksemate kuludega kui tavapärast hagimenetlust.

    Kui isik on maksejõetu ning tal puudub vara (sh ka kinnisvara, nõudeõigused jmt, mida oleks võimalik realiseerida), siis tõepoolest ei anna ka kohtutäituri täitemenetlus tulemusi. Samas on kohtutäituril tunduvalt suuremad võimalused nii registrijärgse kui ka isikule kuuluvate muude esemete üle kontrolli teostamiseks, sh sissetulekud, kolmandate isikute võimalikud võlgnevused võlgnikule jne, mis on täitemenetluses realiseeritavad sissenõudja huvide kaitseks. Praktikas on oluline arvestada ka asjaoluga, et võlgniku sissetulek võib küll täna olla olematu, ent tema majanduslik olukord võib paraneda.

    Lisaks selgitan, et aegumine ei ole otsekohalduv. Kui võlgnik leiab, et Teie nõue tema vastu on aegunud, on tal küll õigus vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 kohustuse täitmisest keelduda, ent selleks peab ta edastama Teile vastava tahteavalduse. Kuivõrd Te olete aga selgitanud, et kontakt võlgnikuga on olnud ka pärast viimase makse tegemist, kus võlgnik on oma võlgnevust otsesõnu tunnistanud, ent sedastanud, et tal puuduvad vahendid selle likvideerimiseks, võib asuda järeldusele, et võlgnik on nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõistes tunnustanud.

    Lugupidamisega

    Katrin Kiisk
    Jurist

Vasta: eraisikule antud laen
Teie informatsioon:




89 + = 94

STK Õigusbüroo OÜ © 2016. Kõik õigused kaitstud. | info/at/stklaw.ee